Teine blogimise päev

Eile õhtul enne  magamaminekut panin  ühe kuivikleiva likku, et hommikul värsket leiba küpsetada, olen oma  rahanatuke suutnud nii ära paigutada, niiet enne viimast kuupäeva pole mu arvel peale tühiste sentide midagi. Leib sai juba ammu otsa ja kuivikleivad, mis vanad üle 10 aasta ei maitse mu pisematele ja mul endalgi raskusi nende järamisega. Ärkasin siis natukene peale üheksat ja asusin talitama, kohv-puder-ahi.

Laps jälle  tegi pudrule nägusid ja väiksem sõi suure rõnga kuivikleivast, putru puutumata. Leib ahjus aga küpseb ja küpseb  ja näeb välja kui rokk :(

Hommikusöök söödud ja lapsed toidetud, olen jälle voodisõber.

Lõunaks kraapisin külmikust kõik kokku, mis seal nukralt pikutasid - ühe porgandi, sibula,  mingi  pirukatäidise tooraine, ülesulatatud külmutatud kukeseened, metsalooma pika kiuga lihakene, ajasin kõik läbi mikseri noa ja pannile ja koor ja sool ja pipar ja hapukoor ja sai üks hea soust makaronidele.

Niikaua kui makaronid ja soust  pliidil, pesin mõned nõud , et süüa saaks.

Lapsed sõid paljaid makarone ja sousti sõid suured.

Loopisin nõud ülestikku ja olen jälle voodi sõber.

Kella kuue ajal pesin mõned nõud, et õhtust saaks süüa, lisasin lõunale mõned munad ja soojendasin üles. Söögitegemise ajal vaatasime telekast Hulkur  Rasmust, ajasime oma Rasmust ka sööma aga see magas tekk üle pea.

Väike poiss sõi ikka kuiva kuivikleiba nagu hommikul, suurem natuke songis ja jõi kruusi kakaod.

Loputasin mõned taldrikud ja tassid ning olen jälle voodisõber ;)

Natuke pikutan, siis sunnin end poodi minema, vaja võtta välja raha, et sõita homme oma emakese hauale, poeg lubas panna arvele ja igatsen makaronide asemel kartulit ja värsket salatit.

Sundisin end voodisõprusest välja kakkuda ja linna peale ennast näidata, et olen ikka elus. Homme on  ees reis ja selleks sai siis käidud linnas rahamasina juures. Tänu sellele, et mulle see blogi-teatepulk anti, leidis üks mu kaugel elav sõbrake, et mind  on vaja toetada, lugedes mu blogi. Tänu temale  oli me perel kuninglik õhtueine- ostsin allahinnatud broileri, mis kadus laualt, kui nõiaväel jättes maha vaid kondid, mida kass ja koer sõbralikult nüüd jagavad.  Suur aitäh armas sõbrake! Veel sai ostetud juustu ja piima , mida saab siis pudru kõrvale hommikul pakkuda. Poest tagasi tulles sai ka natuke nalja. Kui hakkasin oma maja ette keerama , kuulsin et mingite tüdrukute heleda hääled laualavad- mägede harjadel kuumamas koit, marssisin nurga tagant välja  ja laulsin aldi partiid vastu- vägevail vooo…. Oi seda itsitamist siis. Rõõmsalt koju naasnud, söötsin lapsed, pesin mõned kakaotassid, mis olid vahepael lauale kerkinud ja olen jälle voodi sõber. Ootan telekast pikisilmi Downton Abbey t. Jumaldan selliseid kostüümi draamasid, olen ju pulstihull  nagu mu mees mulle ütleb. Kui  vigur lubaks, siis hoidke alt, milliseid kostüüme ma siis teeks ja kannaks, praegu siis käin ühes kostüümis , millega enamvähem välja näen nii, et kedagi ei ehmata mu keha võlud :)

Poes kurvastas veel üks inimene  mind, keda olin enda sõbraks  pidanud, kutsusin teda oma õuele mu keraamikat vaatama ja ta  nähvas, et teda ei huvita. Kuidas ma sõbrustan inimesega , keda ei huvita mu tegemised. Naudin Downton Abbey t ja proovin mitte kurvastada :P

Film lõppes imeilusate kaadritega ja andis mõnusa tunde. Kuna oma keha ei viitsinud järve vedada,  käisin hämaras õues end õuedušši all värskendamas. Mees mulle ehitas kasvuhoone kastmispaagist, kasvuhoone ammu laiali, aga paaki kasutab üks pesukaru, hea on  end käia soojal suvepäeval värskendamas. Tõmbasin valge lina ümber ja kummitasin niimoodi aias ja majas. Pisike lapselaps juba nohiseb eestoas magada, suuremale ka hõikasin, et magama.  Tänane  päev on juba otsapidi öös. Olge terved, ilusat ööund kõigile!