PUHKUS!!!

Mul algas tänasest puhkus!!!
Rabasin 2 nädalat ülemuse puhkust asendada, 9 tundi iga päev arvuti taga oli lausa piin
Tavaliselt kui ma lehtede kommentaare ei loe ja ma seda ei teegi kui ei pea, ma ei saakski teada kui õelad, rumalad, piiratud, pahatahtlikud ja kurjad on mu kaaskodanikud.
Selles õndsas teadmatuses võikski elada ja olla üdini positiivne ning rahul oma eluga nagu üks armas endine eluaegne eesti keele õpetaja on, kellega hiljuti peaaegu et sõbraks sain
Eile õhtul kui tööpäeva lõpu kell kukkus, oli tunne , et tahaks teha midagi ebamõistlikku, peale seda kahe nädalast lolluste lugemise maratoni.
Vettehüppeid ei saanud teha, sest järv on kuivaks lastud, lollusi ei saanud süüa, sest seapekki ja rasvast torti ka ei olnud, õlu järele isu ei olnud, ühest õlletajast peres piisab ma arvan
Istusime perega aias, grillisime kana ja siis otsustasin „sportima“ hakata
Pakkusingi linnarahvale vaatemänguks tsirkust
Tavaliselt kolistan ma õhtuti mööda linna oma tõukekelguga, veremaitse suus, sest rattad on kulunud, rattakoopad vajunud ja lõbusast veeremisest on asi kaugel, kahte jalga peale panna ei ole võimalik, siis oleks nagu keegi järsku pidurile vajutanud, terve tee muudkui tõuka ja tõuka, jalgadele hõlpu andmata+see veel, et turjal rohkem kui naise „ilo“, et natuke ennast ikka liigutada, otsustasin eile aga ratastooliga rallima minna
Tee algus oli mõnus, sest sõbranna arvas, et tal on kergem käia, kui ta mind tooliga ees tõukab ja mina istusin kui kuninganna oma veerevas troonis
Ühel hetkel sai tänavast tõeline songermaa, üles kaevatud ja suurte killustiku kividega kuu maastik.
Ajasin end püsti ja koperdasin siis edasi tooli najal
Käisin vaatamas kus mu sõbranna elab, istusime veidi tema juures, jõime teed ja asusin tagasiteele
Üle kuumaastiku ikka jaluli ja kui tuli asfalt, otsustasin, et miks ma nalja tulin selle tooliga tegema, istusin maha ja sõitsin käsitsi edasi
Alla mäge oli vahva, aga kui kodu poole pärast poodi asusin, oli mõni koht ikka mägede ületamise mood, silmaga pole nagu mingit kallakut nähagi, aga kisub kraavi mis hirmus.
Enne kodu tänava nurka mõtlesin, et teen veel ühe tiiru vastvalminud asfalti pidi, et see ei peaks enam raske olema
No võimatu, kõnnitee oli ehitatud ühele poole kaldu, minu rännak kiskus nii kiiva, et lihtsast veeremisest ei tulnud miskit välja
Sõitsin linnavalitsuseni välja, keerasin otsa ringi ja arvasin, et tagasi tee on alla mäge, et siis lihtsam, sellist jõudu pidin rakendama, et mitte teelt välja põrutada
Kodus mõtlesin, et homme on mu õlad nii haiged et ei suuda sõrme ka liigutada.
Lapsed soovitasid venitus harjutusi , mida ma ka tegin ja täna pole nagu eilsest trennist jälgegi
Ma ei tea mis põnevat oma puhkusega peale hakata, kui koju jään siis see tähendab ainult koristamist, koristamist ja koristamist
Kui kaks nädalat ringi leegin, on jälle segamini elamises kehva tööle hakata
Tahtsime lastega minna Viljandisse muusikat nautima, siis peab jälle otsima üles oma vana hea sõbra ja uurima kas ta meid võõrustada tahab.
Kõige mõistlikum oleks vist endaga kokku leppida, natuke koristada, natuke ennast tuulutada ja natuke omaette ka olla
Siis jaksab jälle seda eluvankrit vedada, kus kaasreisijateks lapsed, lapselapsed, kassid koer ja kallis kaasa ;)