Wednesday, August 12, 2009

rasketel aegadel tuleks meenutada, seda mida õpetas kunagi meile me vanaema

http://sjgelle.blogspot.com/2009/08/mida-vanaema-opetas.html
Tahtsin kirjutada sellele postitusele kommentaari, aga see paisus ja paisus ja lõpuks otsustasin kirjutada oma päevikusse
Rääkisin täna ühele prouale, kes üksi kasvatab last ja peab kaltsupoodi ja masu pärast masenduses, et inimesed ei osta midagi, maksud on maksmata ja kõik on halvasti, kuidas elasin 90ndate alguses
Kui MITTE MIDAGI EI OLNUD!!!
Poed olid tühjad, raha ei olnud, süüa ei olnud, selgagi polnud midagi panna
Kuidas kombineerisin vanadest sukkpükstest lastele riideid, pisikestest lapikestest voodikatteid ja kardinaid…
Kuidas olin nii ära nälginud, et tööle saades ei jõudnud ära süüa
Ta vaatas mind ja ütles et nii hull tal ju ei ole
Tuli meelde, kuidas hiljem tööle saades koolijuhtide koolituses käisin hotellis ennast vannitoas salaja riietamas, sest mu pesu oli vilets ja naljakas
Häbenesin teiste koolidirektrisside ees panna selga pidžaamat, sest kandsin trippidega vanamoodsaid kapron sukki ja pika säärega pitsidega tsaariaegse vanaema aluspükse, sest need sukad maksid sente, aga sukkpüksid hulga kordi rohkem
ja ma ei saanud ju endale neid lubada

Õmblesin vanadest riietest uusi, sest vanad ei mahtunud enam selga, lõikasin kleite pooleks ja õmblesin ribasid vahele
Iga kord kui läksin komandeeringusse, ostsin ette makstud komandeeringu rahast lastele koju süüa ja ise koolitusel nälgisin
Ükskord sõin 10 päeva ainult idusid ja jõin paljast vett
Nüüd on igal pool nii palju second händ poode, on olemas laste raha, ema palk, pensionid, ravikindlustus
Mina ootasin 17 aasta eest oma pesamuna ja pidin endale kindlustuse ostma, et ennast arvele võtta
Olen töötanud 20 aastat õpetajana miinimum palgaga, palka maksti kõige madalama rea järgi, sest vald oli väike ja vaene
Kui miinimum tõusis, tõusis ka sama palju meie palk
Käisin ikka ilusti riides, sest minugi vanaema õpetas ja kasvatas mind ja mu ema, nii et välja ei tohi kunagi minna, nii et sul enda pärast häbi võiks olla
Paljud arvasid, et saan mingi jube suurt palka, sest kogu aeg on see kisa ümber nende õpetajate palkade käinud
Ei saanud
Sain sama palju palka, kui naabrinaine toetusi kodus istudes ja ikka käisid tema ja ta lapsed ringi määrdunult ja kehvasti kui kaltsakad
See on kõik lastetoa ja kultuuri küsimus kuidas hakkama saada
Kui õhtul laps läheb päeva riietega räpase teki alla, see oli minu jaoks ikka jube ja ilmvõimatu, mis aga oli selles külas, kus elasin enamjagu kombeks
Ei mingit voodipesu ega ööriideid
Minu vanaemad ei olnud rikkad, aga nende kodud olid puhtad ja korras
Magamisasemed kenad ja säetud
Paar kleiti oli mu ema-emal seina peal nagis katteriide all
Riidekastis voodipesu ja aluspesu ning oligi kogu varandus
Riidekirstu ühes sahtlis olid pearätid ja teises tähtsad paberid
Nüüd on inimestel kapid riideid täis ja ikka on vähe
Kus meie vanaemadel sellised riide kuhjad olid ja palgad?!
Ja said ka hakkama
Ütlete mis elu see oli
Kas meil on siis nii palju asju vaja?
Ja kas meil on vaja vinguda, et pensionärid ja õpetajad palju saavad?!
Ma leian, et õpetajate töö on meeletult raske
Tänapäeva lapsed on kohtutavalt teistmoodi kui aastaid tagasi
Koolides koolivormi pole
Lapsed käivad tänapäeval riides varasest lapse põlvest minu meelest väga veidralt, eksponeerides oma naba ja tagumiku vahet
Meeletu tormijooks käib selle peale, et kellel kõige parem auto, maja, mobla arvuti, mis iganes. Kombeks on välja vahetada lisaks vanadele asjadele veel vanad lapsed ja naised
Koos vabadusega oleks meile tulnud ka kaos
Pühapäeval kirikus olles, istudes viimases reas, tundsin end konservatiivse lubajakana
Milline rahvas seal oli!!!
Nagu oleksid nad tulnud äsja rannast, trennist või põllu pealt
Oli ka soliidseid ja ontlikke, aga enamus oli nagu kogemata kirikusse sattunud, kuigi kaasas olid lilled kuldleeri lastele!?
Nüüd kui kõike on saada, on ka vabadus end panna riidesse, kuidas pähe tuleb
Vanemaealised mammid pitsitatud kitsastesse teksadesse, liibuvatesse trikoopluusidesse, mille all mitu numbrit väiksem pesu nii, et kõik lotendavad nahad ja rasvad kõigile lahkelt näha
Mehed safari pükstes, t-särkides …
Tulin kirikust välja ja suundusin kodu poole, sest mul oli piinlik
Igal pool räägitakse kärpimistest, pensionärid kardavad oma rahanatukese pärast..
Poes toidu järel käies näen, aga kaubalintidel enda ees, kuidas ostetakse muudkui pudelid ja pudeleid ja pudeleid alkoholi…
Üks kommentaator ütles ühe päevalehe kommentaariumis arutelu peale, et kas body building ja steroidide tarvitamine kahjulikum on, kui see millega tegeleb meie keskmine eestlane- 40ndaks eluaastaks on haigeks joonud oma maksa ja aju
Praavitab tervist siis haigekassa kulul ja joob end invaliidsus pensionist surnuks
Siis ei osatagi muud teha, kui nende peal näpuga näidata , kes vaeva näevad, et me lastest inimesed saaksid ja nende peale, kes oma puhkuse ammu ära on teeninud ja võiksid rõõmsalt oma vanaduspäevi veeta
Juba vanas Roomas öeldi, et noorus on hukas, aga …
Minu pesamuna ütles, et olen kahe kodus istutud aasta jooksul eluvõõraks muutunud, et noored ongi tänapäeval sellised, et ei kombeid ega normaalset keelekasutust
Tütarlapsed klopivad teisi jalgade ja rusikatega
Kui keegi moraali neile loeb, siis öeldakse, et ok, ok ja tehakse oma lollusi edasi
Mis meist siis niimoodi edasi saab?!
Kuhu me niimoodi jõuame?!
Ei keelt ega kultuuri?!
Iga asja peale vastatakse nagu turumutid, et midää, kas mina vä jne
Roppustes ma ei räägigi: ükskõikne olemine võrdub meie neiukestel venekeelse suguelundi pikkuse mõõtmisega jne
Elu on meil praegu kummaline ja ma tean ja olen ise kogenud, et on olnud raskemaid ja kergemaid aegu
On vabadus teha ja ütelda mis pähe tuleb ja ma ei tea millega see kõik lõppeb
Iga päev loen ma seda kibedust, mis rahval kellel meelel ja keelel on
Kõiki ja kõike sõimatakse, valimatult
Austus on me rahval justkui meelest läinud
Ainult poriga osatakse veel loopida
Ja kui keegi julgeb kedagi kiita või head ütelda, oh häda ja viletsust, siis hakkab tõeline nõiajaht
Et kuidas keegi julgeb milleski head näha!!
Ma tahaks öelda, et hoidkem palun au sees oma vanaemade tarkusi
Nad olid targad naised ja nende õpetused kuluvad ära tänagi ja siis ei tundugi tulevik ehk nii tume!?
Või olen ma aegunud vaadetega lubjakas?!

7 comments:

Anonymous said...

... ei ole lubjakas - mina mõtlen ka nii aga ei ole, es kuulaks ;))
See on kurb aga tean, et see aeg läheb mööda. "See" on lihtsalt meie eelmise elu - kehepalgelisuse tulemus. Kõik oleneb sinu oma sirgest seljast!
Näen lapsi iga päev. Kõik oleneb kodust - lastetoast.
Mäletan, et ütlesin kunagi oma pojale, et ära tee kunagi midagi niisugust, mida peaksid hiljem häbenema. Mul on toredad lapselapsed ;))

Rents said...

Kõige muuga võin ma nõustuda, aga miks on tüdrukute rusikatega vehkimine ja vandumine kuidagi hirmsam kui poiste oma? Kui juba hukka mõista, siis mõlemad.

helle said...

Kõik, mis sa kirjutad, on jumalatõsi. Virinat on liiga palju. Samas - ega keegi ju taha tagasi neid raskeid aegu, kui juba kord on head elu maitsnud.
Selle masuga on imelik lugu, kõik räägivad sellest, aga ise pole eriti näinud.
Mul on küll sugulaste hulgas üks noor mees, kes läks naisest lahku, kaotas seejärel töö ja nüüd istub muidusööjana vanemate kukil.
Ma näen siin maal viinaninasid, kes saavad iga päev oma jao kätte - olgu siis ajad kui viletsad tahes. Neil pole muud vajagi. Olen ka seda kuulnud, et igasugust tööd ei võeta vastu - eestlase hinge see ei mahu, et peab näiteks teise eestlase tallu sulaseks minema. Ehitustöölisi oleks ka siia maale vaja, aga tublisid ei leia tikutulegagi. Soss-seppi on kole palju.

joanamari said...
This comment has been removed by the author.
Anonymous said...

Tänapäeval pole puudust peredest, kus lapsed lähevad magama mustades päevariietes paljaste tekkide vahele, kuigi pole nälga ega jäeta kedagi ilma peale - kui sul aga töötahet ning iseloomu on. Paraku, inimeste headuse ja eestlase tublidus on illusioon - kui su tutvusingkonnas on kasvõi 1 sotsiaaltöötaja, minul on 6 tk. Ning elan Tartu lähedal maal, kus peaks olema juba kuldsed kõnniteed ja tornidega majad, aga inimesed on delirioossed, antisotsiaalsed ning lapsi korjatakse lastekodudesse... Muide, minu lapsepõlv alates 1974 oli samasugune, õudne, sitane (viisakamalt ei saa kahjuks), täis hirmu ja vägivalda, isa alkoholihullust ning ema argust ja lollust.
Olen ise nn koodimurdja, mitut haidust omav eneses kindel isiksus. Soovin, et selliseid oleks rohkem, oleks ka meie laste nig tuleviku saatus parem. Väikeste tydrukute lihaleti-saatuseks ettevalmistava kultuurituse ning väikesi poissegi vägistavate suhtumiste ja otsustajate vastu saame astuda ainult me ise. Vaikides ma ise midagi välja ei kannata, alati tuleb kasutada võimalust kasvõi omavalitsuse tähelepanu mugavast oleskelust ning argusest välja rebida ja inimesi nn äratada. Olgu, et sa saad endale värdja litsi, vene mõrra jt hyydnimed, aga need inimesed ei pea sulle korda minema.
Kaaren Tartumaalt, kodukaitsjanna:D

joanamari said...

Rents küsis, et miks on tüdrukute rusikatega vehkimine ja vandumine kuidagi hirmsam kui poiste oma? Kui juba hukka mõista, siis mõlemad.
Ei ole hirmsam kui poiste oma, võikamalt lõikab kõrva ja silma
Mina pole kellegi hukka mõistja, räägin lihtsalt asjadest, mis häirivad
Muidugi on ka kenasid ja viisakaid ja haritud keelega piigasid, aga nende vastandid jäävad lihtsalt rohkem silma, tänavalt, poest jne
Sigellel on õigus, et eestlased on uhkeks läinud, ei taha olla enam kellegi teenijad,pigem juuakse end poe taga surnuks , kui minnakse lihtööd tegema
Kord praalis üks pohmellis mutt poe juures maal , et antagu talle kaks õlut laenuks.
Kui ütlesin, et tulgu visaku mulle porgandipeenar labidaga üles, ja ongi ihaldatud õlled käes, hakkas ta kisama, et tema ei hakka minu teenijaks
Tulin poest ära ja minust jäi ta sinna edasi kerjama

helle said...

Minu kodukandis on pere, kus ema ei tööta(selg olevat haige ja pole autot, millega tööl käia - ema põhjendus, kui talle postiljoni kohta pakuti), isa on surnud(oli selline visiitisa, käis kodus lapsi tegemas). Emal on järjest uus mees, õnneks lapsetegu on nüüd lõppenud(ptüi 3x)!
Lapsed on kenad(isa oli mingi armeenlane vist), saavad koolis hakkama, mõistust õppimiseks jagub, aga keegi nenedega ei taha sõbrustada, sest nad haisevad, riided on pesemata. Isegi puruvaesena peaks vett ja seepi ikka jaguma. KOV toetab neid , pluss riigi abi, ema särab rõõmust, pole tal mingit muret.