Olen vastik vanaema: lastele küpsist ei anna, käsin putru süüa
Siis kolistavad kaks pisikest asjade otsijat mööda maja ja otsivad küpsist, sest ma käkkisin need ära, enne käkkimist ronisid klaveri peale neid salaja sööma
Seisavad mu selja taga ja vinguvad süüa
Vastik vanaema ütleb, et söögu putru, nemad jälle vastu, et ei taha me putruu
Loogiline, et ei saa küpsist, küpsis pole mingi söök!!!!
Ikka vinguvad: tahame küpsist
Mina jälle kiusan, et siis ei ole kõht tühi kui putru ei taha
Pisikesed asjade otsijad roomavad voodi alla ja kisuvad mööblit paigast
Ma pööran end imestunult ringi ja küsin, et mis toimub
Nemad otsivad seda kohta, kuhu ma küpsised olen peitnud
Vastik vanaema jälle keelas otsimise ka ära kamandas lapsed õue
Nad pidin nii väsinud õues olemisest olema
Vastik vanaema jälle vastu et noh, kui väsind, siis magama kohe
Lapsed jälle vastu, et ei taha magama, süüa tahavad
Mina jälle vastu, et kui aga putru ei taha ja magada ei taha siis olete nihatsuhhad
Nihatsuhhad nad olla ei tahtnud ja kadusid õue

Puudega vanem on kui tuulte pillutada jäetud.
Mul on ikka ja alati probleemiks olnud, et kas olen piisavalt pädev lapsevanem
Oleme abikaasaga mõlemad puudega, elujooksul krooniliseks muutunud haiguste tagajärjel
Lapse pealt makstakse 300 krooni, et oled puudega lapsevanem ja see on riigi poolt kõik
Laps õpib ju matkides, aga keda ta matkib, kui vanemad on haiged
Kui valla poolset abi palud, siis öeldakse las lapsed aitavad, kuidas see laps siis kasvab ja areneb kui ta elu möödub vaid vanemaid teenindades
Mõnes mõttes on nagu boonus pool, et laps kasvab empaatilisem, oskab enda ümber abivajajat märgata jne
Aga see matkimise värk jälle, kui puudest tingituna sa oma asjadega toime ei tule, kõik mis maha kukub sinna ka jääb ja lapsed ka siis loobivad asju kus juhtub?!
Kuidas neid õigesti tublideks inimesteks kasvatada?!
Kodus istudes vihiseb maailm tuulekiirusel mööda, sa ei näe ega tea kuidas teised lapsed riides käivad jne
Võid oma lapsele näiteks selga osta, panna mingeid veidraid asju, mida teised ammu enam ei kanna, õpetada asju mida enam ei tehta ega kombeks pole?!
Kuidas tulle toime oma eluga, olla tubli lapse vanem
Kes meid aitab?!
On ehk kusagil mingeid võimalusi koolitada lapsevanemaid, aidata neil toime tulla oma olukorras ja samas koolitada ka lapsi, hakkama saada sellega et on sündinud erilisse perre?
Kas teate psühholooge, kes paneks oma teadmiste pagasi õla alla ja teeks koolitusi meile ning me lastele, ühel koolitusel oli näiteks üks igivana psühholoog kes magas individuaalse seansi ajal
Ja raha, kust raha küsida sellise asja jaoks ja ka s see probleem on vaid minul?!

Kas sul on keegi, kes sind silitab, kui ei tule und
kedagi kes nutab ja naerab
suga koos iga päev iga tund…
Räägi mis sa teed, kui sa oled üksi: laulab raadios Sal Saller

Mis ma siis ikka teen, istun arvutis, sest mul pole tõesti und
Koer sinder röökis väljas koleda häälega mingi tund aega ja kui oli mu üles karjunud, keeras ise kuuti magama
Teen öised artiklid ära, siis on hommikul vähem rabamist, mida muud mõistlikku ma siin ikka teen
Ei mul ei ole kedagi, kes mind silitab, kui mul pole und, ma ei saa ju ometigi kedagi üles ajada, et tehke mulle nüüd pai, ma ei saa magada;)
Käisin maja läbi, katsin pisikesed ja suured paljad tagumikud tekkidega kinni, lasin kassi õue pissile ja asusin arvuti taha tööd tegema
Raamatut ei jaksa lugeda, sest nii ergas ma ka pole
Tulekski vist raamatuga voodi pugeda, ehk siis tulebki uni
Panin raadio kõrva äärde sumisema ja Sal Saller siis küsib: räägi mis sa teed ja mina ullike kohe vastama
Ega ta ju vastust tahagi, niisama laulab;)
Ja talle ma vaevalt mõtlen oma uneta öödel
Ma mõtlen, kuidas rahaga välja tulla kuu lõpuni, et mida ma kindlasti homsel palgapäeval pean ostma ja mille ma ostmata pean jätma
Teavitasin elektrinäidu ja mis on jälle hiigelsumma
Ei tea kas mõni ahjualune seda elektrit sööb?! Kütmist ju enam ka ei ole?!

Vetsust keeran ikka päevaks pirni välja, sest ühed väiksed käed teda ikka ja jälle põlema ta panevad ja jätavadki

Juunis ei ole vähemalt kooli maksu ja sõiduraha ka läheb pesamunale vaid poole kuu eest
See eest on jälle ekskursiooni raha vaja maksta ja lõpupeoks süüa varuda…
Loen vaimuhaigete ullusi ja olen õnnelik, et ma ise nii lollakas veel pole
Ruudulise kleidi ja uued prillid võin jälle teadmata kaugustesse lükata

Saller aga muudkui laulab:
kas sa süütad kaminas tule
unistad ja jood rummiga teed
või loed kuni uni tuleb
ja näed und õnnest saint tropez's

Ei ma ei tee tuld ei ahju ega süüta kaminat, sest mul on niigi palav, ning rummiga teed ma ei saa juua, sest rummi ei ole ja alkoholi ma koju tavaliselt ei osta, selle joomisest rääkimata
Loen jah kuni uni tuleb, aga mitte head raamatut vaid arvutist lollusi
Und õnnest saint tropez's võiks näha küll, aga ma ei tea milline see õnn seal saint tropez`s võiks küll olla;)
Krutin aga hiire rullikut üles ja alla, et roppused kõik kinni püüda, uni aga ei taha ega taha tulla….
Saller aga küsib: räägi mis sa teed..

Kas Sul on keegi, kellega sa koos nutad ja naerad, on Sul keegi, kes Sind silitab, kui ei tule und?!

Eile käisin uma pidol
Oli pikk ja raske päev, kuid meeleolukas
Rahvast oli murdu koos, lauljaid igast kaares
Noored tantsijad lõid veel lava eest tantsu, mida juhendas üks õudselt nõudlik juhendaja
Harjutasime ja harjutasime ja lõpuks esinesime
Külg külje kõrval vanade ja noortega
Näha oli igasuguseid riideid: mootorratturi ülikondadest imeliselt kaunite rahvariieteni
Harjutamise ajal tahtis Helje Põvvat ennast lõhki tõmmata ja häält ära röökida, lavastaja Raivo Trass kõndis ringi kurval ilmel
Marje Metsur ikka käis teda lõbustamas ja utsitamas, et tehku rõõmsam nägu
Lõpuks ikka õnnestus kõik kenasti
Peojuhid, kaks kena noort inimest, noormees ja neiu kenades rahvuslikes riietes, olid vahvad ja täitsa tasemel
Kui teised esinesid ja neil sõnalist osa polnud, nad lustisid oma lavakese serval, tantsisid ja olid silmale iluks
Marje Metsur oli koos nendega peojuhiks ja ilus ja kena ikka oma headuses, oma häälega ja kõigega, peo lõpus tännas veel taivaesä hää ilma eest
Kui kontsert algas, prahvatas tohutu aplaus, nii et pidi kontserdi algust uuesti kordama, sest midagi polnud kuulda
Aplausi tõi esile presidendi saabumine kontserdile
President saabus koos peo projektijuhiga ja kaaskonnas oli veel inimesi, kelle isikut mu silm kaugelt ei eraldanud
Keegi õelus käratas mu seljatagant koori rahva hulgast, et rulluisutajat ei olegi, ta sai minu poolt hirmus kurja pilgu osaliseks ja edasi ta enam kobiseda ei julenud
Mina otsustasin, et ma ennast ei piina rongkäiku minekuga, teades ette et tuleb pikk päev, võtsin kaasa lugemist ja kui teised kooriliikmed läksid rongkäigu alguspunkti, seadsin mina ennast nende asjadega vaatajate pingile mugavalt sisse oma raamatut lugema
Jõudsin paar rida lugeda ja siis saabus mu ühingu kaaslane, kellega jutlesime rõõmsalt kuni laulurahva saabumiseni
Veel kohtasin vaatajate hulgas oma vana head tuttavat setut, kes aitas kohendada mu peakatet, nii hästi kohendas, et õhtul kodus oli lahtivõtmisega tegu
Seisin teeserva peal, et karata oma rahva hulka ja siis sammuda esinejate hulka ning kui Mikitamäe rahvas mööda marssis, tervitasin neid rõõmsalt, nemad olid sama rõõmsad mulle vastu hõikamas
Kui minu koor kohale jõudis, hüppasin nimekaimu kaenlasse ja sammusime esinemiste jadasse, lavale üles ja sellelt alla ronides, oma järge oodates ja südamest lauldes.
Kojusõidu ajal laulsin teekaaslastega, kes küll alkoholist veidi lõbusust olid ammutanud, kaasa laule, mis käigu pealt külge on jäänud
Minu kõrval istmele maandus härra, kes tundus mulle külge löövat, imelik küll, aga see oli päris meeldiv, kui mind pole veel vanaks mullaks liigitatud ja mõni kenasti su poole ka vaatab;)
Uuris mu setu riideid ja ütles, et need hästi kenad olevat
See oli süütu flirt, kuigi veidi jäi süda kripeldama, et kas see ka sünnis oli, et sellel sündida lasin?!
Ise olen küll hirmus kuri, kui mõni naine minu mehega flirdib;)
Koju jõudis üks väsinud, aga lõbus setu riides eit, kes loopis kaks muna kõhtu, loputas varbad ja tõmbas teki üle pea ning magas hommikuni kui kott
Pidu sai peetud ja ellu jäin;)

Ajakirjandus on võtnud sihikule Voldemar Kuslapi ja ta kuriteo
On arvamusi seinast seina
Et paras talle jne
Või et vaene Volli, või et ei annaks 50 tuhande eest oma sõrme ära jne
Mina jälle arvan, et tundlik loomeisiksus ei pea elama ühismajas, aga võib kui talle meeldib
Kui Voldemar ei ole suutnud endale siis soetada elamist, kus ta rahus oma elu saaks elada, siis peab leppima selle põrguga
Isegi minusugune näljarott on endale oma pesa soetanud
Kui ööbin oma isa korteris paneelmajas, siis on tunne, et oleksin aseme teinud ühiskoridori põrandale...
Minu arvamuse peale, et loomeisiksus ei sobi elama ühismajas hakkas kohe igasugu arvamusi ilmuma, et mis ma õiendan jne ja et ma nagu õigustaks Voldemari tegu..

Õiendamisest on asi kaugel, kummaline väljend ma ütleks

Ma lihtsalt avaldasin oma arvamust, tuuleveskitega pole mõtet võidelda
Mina võitlesin 17 aastat, lõpuks oli juba piinlik politseisse helistada nagu mingi kliimaksis haige vanamoor, kes naabritega elatud ei saa, kuigi olin selle aja jooksul ikka alguses üsna noor
Mõned inimesed lihtsalt ei oska ühismajas elada ega teistega arvestada
ja mõned inimesed ei sobigi ühismajas elama, kes liiga tundlikud ja kelle lastetuba kahte jalga lonkab
See on see nüüd tulemus, et pole vanematel aega olnud lastega rääkida
seda näen igal sammul
Käiakse mööda tänavaid ja naerdakse ja räägitakse nagu annaks mingit lärmakat etendust
Minu ema ikka ja alati ütles, kui laps olin, et tänaval juteldakse nii, et kedagi ei sega ja et raadiot ja telekat vaadatakse ühismajas vaikselt, muusika kuulamise ja tegemisega sama lugu
Õnneks see kõik mis ühismajades ja tänaval toimub mind isiklikult enam ei sega
Ma ei kiida heaks Voldemari tegu, ega noorte lärmamist
See pole tõesti minu ütelda, kus keegi elab ja igaüks teab ise, kus ta elab ja elatud saab
mina isiklikult ärkan oma töö pärast hommikuti kell 4.45 ja kell 20.30 tahan ma juba vaikust,
ühismajas oleks see võimatu
Inge Peterson ütleb: „Jätab mulje, nagu oleks halvad kombed tänapäeval norm. Vähemalt ühel noormehel on eluks ajaks pilt silme ees, et see pole norm. Teistel temaga kaasas olijatel ilmselt ka. Iseasi muidugi, kuidas nad juhtunut interpreteerivad. Elul on kombeks niikaua õpetada, kuni selgeks saab. Lausa kahju neist, kui sellest õppetunnist ei piisa...
Siis veel see, et Kuslapile raha kogumisega andis ka rahvas selge sõnumi, mis ta lärmajatest ja ühiselureeglite eirajatest arvab.
Peaks panema mõtlema. Kuid selge see, et mõtlemisvõimes on suured individuaalsed erinevused...“

On väga toredaid noori, aga on ka üles kasvanud terve põlvkond noori, kellel ei ole midagi püha ja kes ei pea kinni mingitest reeglitest
Olen mina ka noor olnud, aga ma ei pannud iial suitsu ette tänaval ega röökinud kusagil, ei kodus ei tänaval
Vanemaid inimesi austati ja ühismajades räuskasid vaid hullud või joodikud
Kas siis on nüüd kõik hullud ja joodikud?
Aga ongi halvad kombed tänapäeval norm
Kui vaadata kommentaariumitessegi, siis seal valitseb selline kaos, inimestel ei ole ei au ega häbi tunnet ja kui neid kutsutakse korrale, siis ei saadagi aru, et miskit nad valesti tegid
Mõne kõnes on sidesõnadeks vaid roppused
Inimesed on kaotanud ajaloolise mälu, nad ei austa oma vanemaid, kaaskodanikke ega iseennastki
Kui täismees nimetab ennast tutvustamisel Genkaks?!
Haritud inimene austas oma vanemaid ja seda, kes on kellegi isa, Genkas võis kutsuda vaid lähedane sõber või armastatu omavahel olles.
On ikka ka harituid ja viisakaid kaasakodanikke, aga nad ei paista ses üldises lärmis välja
Seega, kui ei taha selle jamaga harjuda, tuleb kolida omaette või huntidega koos ulguda
Et Voldemar läks korda looma, on ka märk, et sest hullumeelses ühismajas lõpuks kõik hulluvad, mina oleks kutsunud kas politsei või läinud kodust ära
Aga kõik seisab valikute taga, väsinud ja kurb inimene vahel käitubki nii, et pärast endalgi piinlik
Nõukogude aeg on jätnud meisse sügava pitseri, haritlaskonda hävitati nii kuis jõuti, aadel tapeti maha, et kõik oleks ühtmoodi rumalad ja vaimult vaesed
Nüüd on siis tulemus käes
Püüdkem ses kaoses ikka inimesteks jääda?!

Mu akna taga soliseb ja koliseb
Kui läksin oma asju õuest päästma: lapse matka voodit ja vaipu trepilt, sattusin oma paljaste jalgadega jäistele kruupidele
No mis siis nüüd on , sügis on tagasi?!

Ma armastan lugeda, meeletult
Olen kui meeleta, kui midagi lugeda ei saa
Kui 3-4 aastaselt lugemise selgeks sain, siis aina lugesin
Järjekorras, koolis, kodus, tööl, õues, toas, bussijaamas, bussis…
Lugesin, ei ma neelasin raamatuid, ma tassisin kogust neid hunnikute kaupa
Neelasin nad aplalt alla, et uute järele minna
Tõin eelmisel kuul endale kogust 7 raamatut ja seal kapinurgal, kuhu ma koju tulles nad kuhjasin, raamatud oma järge nukralt ootavad
Raamatukogu kirjutas juba e-kirja, et olen neile võlgu;(
Paari raamatut ma lehitsesin ja tundsin, et ma ei suuda, ei lugeda ega loetust aru saada, kui mõnele reale pilgu olen heitnud
Muidu ma ei saanud enne uinudagi, kui mõnda ridagi polnud öökapil ootavast raamatust lugenud
Nüüd on pea nohust nii paks, et lugedagi enam ei jaksa ega taha;(