Puudega vanem on kui tuulte pillutada jäetud.
Mul on ikka ja alati probleemiks olnud, et kas olen piisavalt pädev lapsevanem
Oleme abikaasaga mõlemad puudega, elujooksul krooniliseks muutunud haiguste tagajärjel
Lapse pealt makstakse 300 krooni, et oled puudega lapsevanem ja see on riigi poolt kõik
Laps õpib ju matkides, aga keda ta matkib, kui vanemad on haiged
Kui valla poolset abi palud, siis öeldakse las lapsed aitavad, kuidas see laps siis kasvab ja areneb kui ta elu möödub vaid vanemaid teenindades
Mõnes mõttes on nagu boonus pool, et laps kasvab empaatilisem, oskab enda ümber abivajajat märgata jne
Aga see matkimise värk jälle, kui puudest tingituna sa oma asjadega toime ei tule, kõik mis maha kukub sinna ka jääb ja lapsed ka siis loobivad asju kus juhtub?!
Kuidas neid õigesti tublideks inimesteks kasvatada?!
Kodus istudes vihiseb maailm tuulekiirusel mööda, sa ei näe ega tea kuidas teised lapsed riides käivad jne
Võid oma lapsele näiteks selga osta, panna mingeid veidraid asju, mida teised ammu enam ei kanna, õpetada asju mida enam ei tehta ega kombeks pole?!
Kuidas tulle toime oma eluga, olla tubli lapse vanem
Kes meid aitab?!
On ehk kusagil mingeid võimalusi koolitada lapsevanemaid, aidata neil toime tulla oma olukorras ja samas koolitada ka lapsi, hakkama saada sellega et on sündinud erilisse perre?
Kas teate psühholooge, kes paneks oma teadmiste pagasi õla alla ja teeks koolitusi meile ning me lastele, ühel koolitusel oli näiteks üks igivana psühholoog kes magas individuaalse seansi ajal
Ja raha, kust raha küsida sellise asja jaoks ja ka s see probleem on vaid minul?!