Ma armastan lugeda, meeletult
Olen kui meeleta, kui midagi lugeda ei saa
Kui 3-4 aastaselt lugemise selgeks sain, siis aina lugesin
Järjekorras, koolis, kodus, tööl, õues, toas, bussijaamas, bussis…
Lugesin, ei ma neelasin raamatuid, ma tassisin kogust neid hunnikute kaupa
Neelasin nad aplalt alla, et uute järele minna
Tõin eelmisel kuul endale kogust 7 raamatut ja seal kapinurgal, kuhu ma koju tulles nad kuhjasin, raamatud oma järge nukralt ootavad
Raamatukogu kirjutas juba e-kirja, et olen neile võlgu;(
Paari raamatut ma lehitsesin ja tundsin, et ma ei suuda, ei lugeda ega loetust aru saada, kui mõnele reale pilgu olen heitnud
Muidu ma ei saanud enne uinudagi, kui mõnda ridagi polnud öökapil ootavast raamatust lugenud
Nüüd on pea nohust nii paks, et lugedagi enam ei jaksa ega taha;(
2 comments:
Mul oli ka elus periood, kus mu kuidagi lugeda ei saanud. Isegi ajakirja tekstidess oli raske süveneda. Nüüd tagantjärele tean, et mul oli tollal raskekujuline strss või lausa depressioon. Kui asjad laabusid, hakkasin ka raamatuid uuesti lugema.
mina ei ole niivõrd stressis kuivõrd ära väsinud haigustest
kui ma palehigis ei tööta siis ma magan hambad laiali
Post a Comment