Keegi mind ei taha enda poole kord nädalas ööseks
Olen sunnitud trenni maha jätma, kuigi ei tahaks
Vajan kord nädalas Põlvas öömaja, sest peale trenni ei ole mul kuhugi minna ja bussi ka enam ei lähe
Ma ei saa isa juurde ka ööseks jääda, sest siis pole mul last kuhugi jätta
Trenni ajaks ei saa ka last kaasa võtta ja jätta ka pole teda kuhugi kui öösel Tartus olla
Nii ongi nüüd, et mul ei ole ühtki meeldivat tegevust väljaspool kodu, mida saaksin teha, on vaid kodu lapsed ja töö
Üks ainus meeldiv asi oli mulle jäänud, mida terve nädal ootasin
Miski jama on, ükskõik mis ette võtan , kulgeb läbi meeletute raskuste
Kui elasin Mikitamäel, ei saanud ma ka kuskil teistega koos käia, sest setud ei soovinud mu seltskonda ja lapsed ei saanud käia muusikakoolis, nüüd olen vallas , mis leiab et puudega inimestel polegi midagi muud vaja kui kuidagi eluga toime tulla ja muud pole nende meelest eluks vaja
Selline tunne jääb, et on aetakse sarnast poliitikat, et puudega inimesed kodust nina välja ei pistaks ja seal rutem jalust ära sureks ja midagi ei nõuaks
Et minul ka vajadused on ei huvita kedagi
Mulle meeldib last hoida aga ma ei tahaks AINULT seda teha
Ja et mul need silmad ka ei anna asu
Hommik on alati õhtust targem ma loodan, aga vahel on himu toriseda
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment