Kui aga all olevatesse kommentaaridesse vaatasin, siis nendega küll ühte paati ei roniks
Sõber kirjutas oma muljetest taas Eestis olles, et kui lõpuks kuskil inimesi näed, siis on nad kõik mustas või hallis riietuses. Keegi ei naerata, keegi ei vaata kellelegi otsa. Kellelgi pole kellegagi asja.
Ja ongi nii: kes teistmoodi on, on kas ullike, purjus või välismaalane
Kannan sel suvel valget riietust ja mõni memmeke kukub tänaval ahistama, mõni vaatab imelikult jne
Sõber ütleb oma blogis, et suhtled ainult nendega, keda sa tead ja tunned. Muudega hoiad distantsi, oled ettevaatlik.
Tulin eile Tartust bussiga koju ja kohtasin seal maadami, kes minu küsimuse peale silmad plaksti kinni pani ja kui talle selja olin keeranud plaksti silmad jälle lahti tegi;)))
Kommenteerija ütleb, et küsimus on ju eelkõige geograafias ja ilmastikus. Siin maal, kus üle poole aastast on pime ja külm tuleb olla natuke teistsugune. Siia on tulnud need kõikse vastupidavamad ja julgemad rahvad. Kuid mida sa naerad ja hõiskad kui hingejäämine on vajanud nii palju ponnistusi ja aastatuhandete kaupa.
Ma ei ole temaga nõus, minu ema oli siis ullike ?!
Ta oli alati aldis suhtlema, alati naerunäoga
Me uued maja naabrid kord arvasid ta narkomaan olevat, sest nende meelest pole võimalik, et inimene IGA PÄEV LÕBUSAS TUJUS ON
Kommenteerija ütleb, et me oleme kujunenud selliseks nagu oleme pika aja vältel.
Olles ise ka 4 x Tai maal käinud, olen nautinud seal olemisest, aga ei kujuta ette, et ennast sinna juurutaks. Kodu on alati kodu, kõigile
No ei ole ikka nii saab olla rõõmus ja lahke ka siin külmal ja pimedal maal
Olla rõõmus, et hing sees
Olla rõõmus, et vabadus käes, vabadus ise otsustada, mida teha, mida selga panna
Ei pea enam kellegi käsu järgi käituma ja riietuma
Olla rõõmus, et kuulud kuhugi
Kui kirikumuusika päevadel sinise tegelase lindiga linnas ringi liikusin, naeratasid kõik mulle rõõmsalt, kel sama lint kaelas oli, äratundmis rõõmust, et näe oma!!!
Üks kommenteerija ütleb, et asi mis pisut häirib, et umbes samasugust juttu rääkisid 200a tagasi ka kohalikud kadakasaksad, kes olid mõisas käinud või kuskil linnas peeneid sakste kombeid õppinud. Et küll need rehetared on ikka nõgised ja inimesed lollid. Et vatt kus sakstel on vinge elu...)
Kes meist siis sakslaste järeltulijad pole, minu ja mu lähedaste sugulased küll keegi puhtad eestlased ei ole ja meie olemises seda kadakasakslust ikka on aga mitte igaühes
Kadaka saksluses küll mu sõpra süüdistada ei saa, sest nii ongi ju , et oleme mornid, tumedates riietes ja suheldes ettevaatlikud ja tõrksad?!
Kui linnas liinibussis oled, siis kaassõitjate nägusid vaadates võib tõelise šoki saada, et kuhu sattunud oled
Kõigil on ees selline nägu, et sõidetakse koos hädatapmisele;)))))
Nägudele sisse kortsunud ülbed, kurjad, hirmunud ja õudsed ilmed
Kes mulle vastu vaidleb!!!!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
14 comments:
Olen ka kodumaale varsti tagasi saabumas. Hetkel meeletult elevil, kuid eks näeb, kuidas lood muutuvad. Usun, et noorem põlvkond kasvab rohkem avatuks, kui ajalugu ei hakka ennast kuidagi kordama.
Tuletas mulle meelde mu ema kommentaari, miks mul nii palju musti riideid on. Ainult et tema elab Eestis ja mina juba paarkümmend aastat hoopis kaugel üle ookeani :D
Eestis elades polnudki mul õieti tumedaid riideid, eks ma siis väljamaale minnes neid sellepärast hankima hakkasingi :)
Ja minu ema on ka hoolimata raskest elust alati väga rõõmsameelne olnud!
Aga mina arvan, et eestlane pole tegelikult sugugi morn ja kuri! Lihtsalt ettevaatlik. Niipea, kui kindel, et oht kusagilt poolt ei ähvarda ja vastasolijal halbu kavatsusi pole, minnakse väga kenasti ning kiiresti avali! Olen seda ise nii paljudel kordadel kogenud (ja negatiivse raputan lihtsalt maha, või proovin vähemalt).
Ma sõidan liinibussiga paar korda kuus, aga ülbeid, kurje ja õudseid nägusid ma küll ei näe. Vahest ehk uniseid, mõtlikke või väsinuid. Aga üpris tihti ka lõbusaid ja heatahtlikke. Valgetes suvekleitides vanainimesi on ka üksjagu ja mitte keegi ei tee teist nägugi. Kas siin pole mitte asi selles, et nähakse seda, mida juba ette usutakse?
Mõtlesin ka seda lugu lugudes, et kus on need halli-musta riietatud sünged eestlased.
Ma ei ole kunagi arvanud, et meie rahvusliku iseloomu põhijooned on tigedus, kadedus, süngus, tõrjumine. Eks ole igasuguseid ja tihtipeale on nii, et vastu peegeldub see, mis ise oled. Oled pahur ja rahulolematu, saad sama vastu.
Ettevaatlikkus ja vaoshoitus pole minu meelest sugugi halb.
Ma kuskil just lugesin, et eestlasel on lihtsalt halvad kogemused geenidega kaasa pärandatud. Alles mõnikümmend aastat tagasi oldi iga võõra suhtlema tuleva inimese vastu kahtlustavad, sest kindlasti oli tegu KGB agendiga. Ja lastele kasvatati sisse, et kodus räägitud jutte kuskil edasi rääkida ei tohi jne.
Aga tumedad riided meie kliimas on mõnes mõttes ka laiskus. Kui ma iga päev sõidan bussiga, kas pole siis lihtsam osta omale tumedad üleriided, et mitte keemilise vahet joosta (Tallinnas on bussid iga üsna mustad kahjuks)? Ja töölt koju tulles olen ma väsinud. Kui ma veel üksi tulen ka, mida imet ma omaette muudkui naeratan? Vahest kui meenub midagi naljakat, ikka ajab omaette muigama, aga lihtsalt niisama sõidan bussis lai naeratus näol? :)
Ja ausalt öeldes pole ma ka mujal maailmas reisides ühissõidukites niiväga omaette laialt naeratavaid nimesi näinud. Sõpradega koos sõites on teine asi, aga siis on ka eesti inimesed rõõmsad ja suhtlejad. :)
Minu arust see jutt, kui kole meil on ja kui mornid on inimesed, on mõne inimese soov seda niimoodi näha. Mida otsid, seda ka leiad. Olen seda kuulnud just nende suust, kes ise väljamaale elama on läinud ja püüavad endale kinnitada, et see oli õige otsus. Nii otsitaksegi sellele pidevalt kinnitust, kuigi südamesopis on hoopis koduigatsus.
tänan ägeda vastukaja
eest
on ja siuke jutt olemas, et
millised inimesed seal on kust tuled , et kurjad pahad ja kadedad, mine aga edasi, meil on samasugused
ah, et sinu kodukohas on lahked ja head , siin samasugused , teretulemast meile
aga.....
ettevaatlikus ja vaoshoitus ei ole tõesti sugugi halb, kuid kui see muutub kinnisuseks ja ülbuseks pole see enam kena
inimesi on igasugusedid
üldsistused on ka jamad
aga sellised mõtted mul tekkisid oma sõbra blogi lugedes
ja mind süüdistada selles, et ma ikka tahangi kurje inimesi näha on naljakas, sest räägitakse, et näen tänu oma rõõmsale olekule oma kalendri vanusest veidi noorem väljagi
ainult, et raske on rõõmus olla kui ku bussitäs süngeid lõustu sulle vastu vahib
olen tegelikult eluaeg tundnud, et olen sündinud valele maale ja valel ajastul, mõeldes mu temperamendile ja maailmavaatele
eks neid musti lambaid ole alati olnud;))))
kuigi suhtun sellistesse asjadesse nagu numeroloogia väikse irooniaga , võib hakatagi seda ehk uskuumagi
sest numeroloogia järgi olin eelmises elus aadlimees poolas,
sellest see temperament ja muud asjad;)))))
a muide mina ei kipu siit kuhugi
mulle meeldib mu kodu mu maa
aga
tahaks olla rõõmsamate inimeste keskel;))))
"Raske on rõõmus olla, kui bussitäis süngeid lõustu sulle vastu vahib," kirjutad.
Kui ma vahel harva bussiga sõidan, siis mõtlen omi mõtteid ja isegi ei soovi, et samas bussis oleks mõni lärmav ja ülearu kõvasti jutlev kamp.
Ma ei tea, kas olengi siis see "sünge lõust".
Kui lastega ekskursioonidel käime, siis ikka õpetame, et pole vaja kisada üle bussi ja häirida teisi, kes tahavad vaiksemat ümbrust.
mõtteid võiba ka lahke näoga mõelda?!
Aga paljud inimesed ongi omaette olles kurja näoga. Selleks ei pea pahas tujus olema, ma ei saa midagi teha, et mu näoplaan on selline, et suunurgad on veidi allapoole. Ma tean seda ja üritan oma suunurki muide alati kui meelde tuleb kergitada veidi. Aga kogu aeg ei tule meelde ka. Ja on kurb mõelda, et seetõttu olen minagi ilmselt bussis see "kuri lõust". :S
Hehhee.
Kargas just kujutluspilt silmamunade ette, kuda minusuguline miisterahvas ukerdab ringi, sälän roosa särk, pään punane mustade mummudega myts ja tolle otsas viil litritega ylekylvatet põdrasarved, jalan kollaste ja helesiniste triipudega pyxid ja koibade otsan mingid yrghullud glämmrokkari saapad.
Perkele, ärge ajage obeseid hirnuma!
Tegelt om tumedatel rõivastel praktiline kylg ka - sopp om vähämb nähtav, kui mõni purjakil autujuht su tollega yle juhtub kallama. Võtad karmanist riideharja, nyhid yle ja kärab nats aiga viil kyll.
Värviliste via muidu heledate riiete puhul kappa õkva prõlla puuti pesumassinat ostma.
Ja mes puutub "pahurasse" vai "tigedasse" larhvi - äkitsi om tegu ohhoopis neutraalse/1kõikse näoga?
Ex ta ole - mida kiäki näha tahab.
eks igaüks pane selga, mis tahab ja mis talle meeldib
ja teeb näo, mis tahab
vabad inimesed vaba maa
me ikka ei ole sest nõukaaegsest vormirõiva mentaliteedist lahti saanud
enamus vanemaid daame kannavad aastaringselt viigi, teksa või dressipükse ja tuulejakki ja suusamütsi
siis ju keegi ei vaata ja nii on mugavam ju, kui keegi ei vahi
tehakse kuri nägu, siis keegi ei tülita;)))
tehke mis tahate
igaühe oma valik
nii teen minagi:on musta kleidi tuju, panen selga
on valge kleidi tuju, panen selle
kui punase kleidi tuju, panen punase
mind tänavale dressidesse teksadess ei suru keegi ka mitte väevõimuga
aga teiste käimist ma ka hukka ei mõista
käige kui teil mugav on
minul ei ole pikkade pükstega mugav
mul on kleidiga mugav
mul on mugav lahket nägu teha
ja olla ma ise;)))))
ilusat suve kõigile
hea, et keegi ka sjukesel teemal vestleb;) sest avalikus ruumis käitumine puutub meisse kõigisse.
Mind kui vana sociopaati ei nyhksa apsaluutselt see, kuidas teised mind tigeda näoga jõllitavad, samas meeldib mulle endale maxu- & karistusseadustikuteemalisi mõtteid mõeldes näolihaseid mitte kontrollida;)
teatavasti inimesed yhissõidukis arvavad ennast yksi olevat ega kontrolli oma nägu, aga lõdvakslastud inimesenägu ongi sjuke rumal & kahtlane asjandus:)
Post a Comment