Monday, July 12, 2010

Oh mu vaesed jalad !!!!!!!



Mida kõike nad kannatama peavad!!!!
Niigi peavad mu väikesed jalad kandma mu tohutut lihavat ihu ja nüüd hirmsate kuumade ilmadega otsustas mu keha selle asemel, et sisse joodud vedelik välja higistada või välja pissida, liigse vedeliku veel jalgadesse toppida
Ma ei ole vist terve elu nii palju oma jalgadega tegelenud, kui viimaste päevade jooksul
Küll ma ehmatasin neid külma ja kuuma veega, küll silitasin ja masseerisin ja kratsisin neid
Küll ma kreemitasin neid ja siis nühkisin maha
Küll ma vehkisin nendega ja võimlesin ja viibutasin ja väristasin neid ja sättisin neid püsti pikali ja risti ja ma ei tea kuhu veel
Miks ma neid oma vaeseid väikseid jalgu kiusasin ometi?!
Nad paistetasid üles nagu oleksid mu väikeste jalgade asemele pandud hiigelelevandi jalad
Nad andsid mulle signaale, et kui ma nendega midagi kohe ja ruttu ette ei võta, lõhkevad nad või toimub nendega veel midagi hullemat
Kolisime kappe ja asju aidast ja garaažist ja leidsin oma kadunud ema vee välja ajamistabletid
Võtsin ühe furosemidi sisse ja arvasin, et see on küll mõttetu tegevus mingeid tablette sisse ajada
Ma ei tundnud alguses midagi eriti muud, kui et ma saanud enam miskit asjalikku pikalt teha, sest loodus kiskus mind aina vetsu poole ennast väntama
Tormasin siis ümber maja, läbi vetsu ja uuesti pooleli oleva asja juurde ja jälle läbi vetsu ja ümber maja ja läbi vetsu ja ümber maja…..
Olemine oli kuidagi kergem, aga jalad olid esialgsel vaatlusel ikka elevandiga ära vahetatud
Magama minnes veel piinlesin tükk aega, toppides jalgu kallimale selga ja pähe ja kuhugi veel
Lõpuks uinusin ja ärgates avastasin, et mu omad jalad hakkavad tagasi mu juurde tulema
Teki alt vaatasid vastu mu väiksed kõverad varbad ja ülejäänud jäsemed olid ka juba tuttavad mulle
Arsti ajad on oktoobrini kõik hõivatud ja kui oktoobriks arstile saan, kas siis veel elus olen, kui kõik oma 17aastat mulla all oleva emmekese tabletivarud nahka olen suure hädaga pistnud
Perearst mulle ei julenud neid diureetikume kirjutada, nii ma siis iseenese tarkusest ennast aitan
Peaks ikka mõne targema inimesega nõu pidama et mis saab kui elevant mulle jälle oma jalgu tükib pakkuma ja enesetunne segaseks kakub
Seni imetlen oma ilusaid jalgu ja püüan majapidamisega mäele saada
Aga see mägi kurivaim on nii kõrge, et tipp on ilmatuma kaugel;))))

2 comments:

sille said...

Aga küsi ateegist? Ehk on mingeid lahjemaid , ilma retseptita saadavaid diureetikume ka?
Eks see kuumus ja Su suur tegutsemislust Sulle vingerpussi mängis. Võta igaks juhuks veidi rahulikumalt! :)

helle said...

Diureetikume on ikka ajast aega võetud, aga mitte iga päev, üle päeva.
Kui aitab, siis miks mitte.
Küsi jah apteegist, seal antakse head nõu.